Meist
Tere!
Meie oleme Liisa ja Lenno ning toimetame mõisas 2023. a jaanuarist alates. See, kuidas just meie ja meie firma Autosert sattus Orina mõisa uueks omanikuks, on puhas juhus ja meile meeldib mõelda, et üks väga õnnelik saatuse keerdkäik.
Me kumbki ei osanud uneski näha, et satume niivõrd müstilisse ja maagilisse paika, seda enam, et me ei olnud isegi teadlikud, et Eestimaa südames selline koht üldse eksisteerib.
Kuidas me aga mõisa jõudsime, saad lugeda veidi altpoolt.
Soojade tervitustega
Liisa & Lenno
Jutustab Lenno
Abieluettepanek
Ühel ilusal kevadisel päeval nägin ilmutust, et naine, kes on täna minu kõrval, on just see õige. Sain tol päeval vabaks mind elu aeg saatnud kammitsast abielu dogmade osas, mis minu jaoks tähendas kindlat hukatust ja agooniat. Siis aga see ilmutus, mis mind kammitsatest vabastas.
Nii otsustasingi teha Liisale abieluettepaneku, millega ta ühel Kariibimere saarel nõustus.
Veidi aega hiljem helistas sõber Järva-Jaanist: ”Kuule, Lenno, teil ju äge koolitusfirma Autosert ja koolitate veoautojuhte ja bussijuhte. Vaata, siin Järva-Jaanis on üks Orina mõis, kus on sees mootorite pöördlava. Ja Järva-Jaani on üldse üks äge koht ja teil ju Kesk-Eesti filiaali vaja. Tule vaatama seda!”
Mootorite pöördlava
Mootorite pöördlava – mõtlesin endamisi, ei tekkinud küll sellist tunnet, et oleks nüüd vaimustuses ja liiatigi ei osanud ma seda üldsegi ette kujutada ja ütlesin sõbrale, et no vaatan, võibolla kui mingi aeg satun sealt mööda sõitma, siis astun läbi. Kesk-Eesti filiaali oli firmale ka vaja, aga kas just Järva-Jaani…
Siis aga kallis pruut Liisa ütles mulle kõrvalt: ”Lähme ikka. Lähme vaatame!” Ja kuna ma olen kergesti mõjutatav, eriti Liisast, siis ütlesin, et aga miks mitte, no lähme siis. Ja läksimegi.
Jõudsime Orina mõisa ette ja sealsed muuseumi tegelased olid suhteliselt nõutu näoga ja kurtsid ukselävel, et vald plaanib mõisa ära müüa ja ei teagi, mis saama hakkab sealsest koduloomuuseumist. Maja oli väljast selline suhteliselt mahajäetud ilmega ja mingit erilist tunnet seal ei tekkinud. Olgu öeldud, et ma pole varem sellest kohast (Orina mõis) mitte kui midagi kuulnud. Järva-Jaanis olen sõbra juures aga varem olnud küll ja küll.
Sisse astudes oli ühele nõukogudeaegsele uksele kirjutatud silt “Traktoriõppe kabinet”.
Ja pärast selle ukse avamist on minu jaoks maailm muutunud!
Unikaalne, eriline, müstiline koht
Ma ei uskunud oma silmi kui nägin klassiruumi astudes eriliselt sisustatud nõukogudeagset õppeklassi, kuid milles oli tunda millegi imelise hõngu. Õpetaja laual hakkas silma 46-st nupust koosnev juhtpult. Kuid kõige vaimustavam hetk tabas mind siis, kui klassi sisenedes avanes vaade põhimõtteliselt nagu teatrilavale, kus ilutsesid elusuuruses suurte traktorite mootorid, mis õppeotstarbel olid lahti lõigatud ja mille sisemus oli näha. See võttis sõnatuks.
Ja ihukarvad kogu kehal ajas püsti see, kui muuseumimees Tuve pani kõik need mootorid ja käigukasti ükshaaval nupust käima ja ma nägin, kuidas mootorite sees pöörlevad hammasrattad, kolvid, väntvõll ja kõik süsteemid. Käigukasti sein oli tehtud klaasist ja ma nägin, kuidas õli käis mööda mootorit ringi ja õlitussüsteem töötas. See oli uskumatu, et taoliselt on keegi midagi teinud.
Ja see pole veel kaugeltki kõik. Tuve pani ühtäkki pöörlema kogu lava nagu Estonia teatri pöördlava. Ja see oli minu jaoks otsustav hetk. Ja ma tundsin, et see on miski, mida ma tahan ja millel on tohutu unikaalne olemus ja väärtus. Emotsioonide virr-varr käis üle pea.
Täiesti uskumatuna ja mõneti müstilisena tundus mulle just see, et kuidas on võimalik, et see kõik siin töötab ja kuidas on võimalik, et selline asi on siin alles? Miks pole seda juba 90ndatel, kui majas tegutsenud kutsekool suleti, metallikokkuostu ära veetud?
Siis aga ütles sõber: ”Kuule, meil on siin ka üks veetorn kohe mõisa taga. Lähme vaatame seda ka.” Läksime, kuid mõtteis tungles see pöörlev lava ja mootorid ja see uskumatu kirjeldamatu tunne, mis mind seal õppeklassis täielikult oli haaranud.
Veetorni üles minnes astusin trepist kõige ees. Sõber ja Liisa minu taga. Jõudes veetorni tippu ühte ruumi, kargasid ühtäkki diivani tagant välja kõik mu sõbrad. See oli paras šokk ja üllatus, millest toibumine võttis tükk aega aega.
Siis aga jõudis kohale – sõbrad tegid mulle poissmeeste üllatuspeo, millega ka Liisa oli mestis. Liisa lihtsalt aitas mind meelitada veetorni, kasutades peibutisena traktoriõppeklassi, et mind Järva-Jaani meelitada.
Veel toibudes üllatusmomendist olid tunded segased, sest alles olin ju pöördlava lummuses ja kõik mu mõtted olid suunatud sellele, kuidas meil oleks võimalik see mõis endale saada ja päästa ei tea kelle kätte sattumast.
Kas siis mõis oli ainult ettekääne? Kas tegelikult polnud see saadaval? Kas see oligi ainult peibutusvahend, et mind siia meelitada?
Igatahes poissmeeste pidu kulges vana nostalgilise KAVZ bussiga edasi mööda Piibe maanteed Tartusse ja kõik oli väga tore. Aga minul mõttes ikka mõis – ehk see kõik, mis seal sees.
Elu läkski lõpuks nii, et vallal oligi plaan mõis võõrandada kulude kokkuhoiuks. Mina tegin omapoolse pakkumise esitades koos sellega ka tuleviku tegevuskontseptsiooni majas muuseumitegevuse jätkamiseks, millele lisaks tulevad juurde Autosert’i koolitused ning uued teenused, millest saab kasu terve kogukond.
Ja siin me nüüd siis oleme.
Orina mõis
Orina mõisas tegutsenud Järva-Jaani koduloomuuseum tegutseb majas edasi, elu majas käib, oleme avastanud uskumatuid tehnoloogilisi imeasju, mis on loodud 1970-ndatel aastatel ning katsume need jõudumööda kõik taastada ja töökorda seada selliselt nagu üks suur imemees ja leiutaja ning traktoriklassi looja Helmut Vajakas selle kunagi meisterdas.
Usume, et Orina mõisas asuv traktoriõppeklass ja mootorite pöördlava koos kõikide muude lihtsalt uskumatute vidinatega on täiesti unikaalne koht terve maailma mõistes. Seda tuleb rohkem rahvale tutvustada. See on koht, kus saab läbi viia täiesti erilisi sündmusi, mis erinevad teistest just seetõttu, et ümbritsev keskkond on lihtsalt nostalgialummusest pakatav ning teist sellist laadi kohta pole terves Eestis.
Ja veel. Mulle tundub, et need koolituste korraldamise ja läbiviimise põhimõtted, mis olid omal ajal Helmut Vajakasel, kus koolituste läbivateks iseloomujoonteks olid praktilisus, kaasahaaravus, põnevus, kaasaegne tehnoloogia, õpetajameisterlikkus, teater, muusika, kino – need põhimõtted on täpselt samasugused nagu Autosert Kompetentsikeskusel algusaegadel ja ka praegu.
Meil firmana on tunne, et meie olemegi selle õiged pärijad, sest meie hing on sama, mis Helmutil. Ta on meie stiili mees.
Seega, oleme õiges kohas, õige energiaga. Me kutsume kõiki inimesi sellest uskumatust, erilisest, nostalgilisest, müstilisest ja emotsionaalsest elamusest osa saama.
See on unustatud mõis koos ülimalt unikaalse väärtusega, mille me uuesti ellu äratame.
Mis on saanud aga Liisast? Seda kõike ta ju poissmeesteõhtut planeerides ette ei osanud näha. Oleme õnnelikult abielus ning mõisa arendamine ja teenuste pakkumine on nüüd, nagu te võite näha, meie ühine koostöö ja tulemus. Tööd on siin palju vaja teha ja loodame, et ühine pingutus, planeerimine ja väljakutsed aitavad kaasa harmoonilise kooselu hoidmisele.
Arvestama peame aga seda, et kunagi ei tea, mis juhtuda võib, kui me satume erilistesse kohtadesse koos eriliste inimestega.
Kohtumiseni Orina mõisas!